Minu meditsiinilised elamused - vol.1.

Tavaliselt juhtuvad mul traumad augustikuus, kuid sel aastal millegipärast ennetähtaegselt juulikuus. Nimelt oskasin oma nimetissõrme kuidagi väikeste elektriliste murukääride vahele torgata ja ikka nii et näpp lõhki ja veri lippas. Tuli võtta ette sõit EMO-sse. Seal sain aru aru, miks Kiirabi on ümbernimetatud Erakorralise Meditsiini Osakonnaks. Kõigepealt, nagu teada, tuleb ühe tädi juures ennast registreerida, s.t. et tädi otsustab, kas sa üldse väärid abi ja kui väärid, siis tuleb maksta 5 euri, et pääseda edasi järgmisse vooru -   esimesse kabinetti, kus on juba isegi mingi meditsiini töötaja, kes tunneb huvi, mis sul juhtus. Pannud su jutu kenasti arvutisse kirja, juhatab ta su välja, et saaksid end sisse seada järgmise kabineti ukse taha, kus ukse kõrval on tore ekraan jäjekorra numbritega, mida saab siis nii umbes 5 tundi silmitseda nagu kõige igavamat filmi. Ja kui ma olin siis näpp püsti oma 5 tundi oodanud, ilmus ekraanile minu number ja astusin kabinetti nagu „tõotatud maale“. Seal tabas mind küll üllatus, sest sellist rahvarohkust medtöötajate näol küll ei oodanud. Ruumis oli 2 lauda, ühe laua taga istus medõde, teise laua ääres arst, kumb oli kumb jäi mulle arusaamatuks, aga igatahes üks neist küsis jälle (3.ndat korda siis), et mis mul juhtus (ehkki see info oli juba eelmises kabinetis arvutisse kantud). Peale minu seletust suunati mind edasi sellest ruumist avanevasse uude ruumi, kus võtsid mind vastu 2 sinistes kitlites meestöötajat. Võite ette kujutada minu imestust, kui palju inimesi minu väikse näpu pärast ringi sebis.Siis käskis üks neist mul voodile pikali heita. No ma ei suutnud naeru eriti tagasi hoida – mul on ju näpp ☝ haige, mitte jalg!!!😄😄 Keeldusin lamamast ja istusin voodi peale ning lubasin mitte minestada, kui nad ikka tuimestuse ka teevad. Üks töötaja tegi siis süsti, teine hoidis näppu ja ilmselt arst saabus näppu õmblema. Neli medtöötajat minu väikse näpu kallal !!! Ja siis veel räägitakse, et on puudus medtöötajatest?